Keelesaade | Vikerraadio | Err

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Kellega on probleeme? Keeleinspektsioon on jälginud kaebuste tõttu audioreklaame kaubanduskeskustes. Missuguste järeldusteni on jõutud, kuulete saatest.

Uue keelekava eesmärk on kindlustada, et „Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli.” Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kinnitab: "See eesmärk on ka riigi ees, et Eesti riik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt.”Saates on jutt "Eesti Keelevaldkonna Arengukavast 2018- 2027", mis peab asendama eelmise "Eesti keele arengukava aastatel 2011–2017."

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest. Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest „Tagassi inglite juure”.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. detsembril kell 15.05.

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. detsembril kell 15.05.

Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile (fotol). Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844. aastal, tema kohtumistest Eestis ja tema külaskäigu mõjust eesti keele arengule räägib soome keeleteadlane ja Eesti Emakeele Seltsi välisliige Hannu Remes (alumisel pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 3. detsembril kell 15.05.

„Tinniat, tinniat, tintinnabulum...” Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (pildil).Aga me saame teada ka, kui vanad on ladinakeelsed väljendid Carpe diem, o tempora o mores, sic transit gloria mundi, homo soveticus ja kuidas kõlas Caesari suus tema kuulus lause veni, vidi ,vici?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 26. novembril kell 15.05.

Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (fotol) räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21. sajandi esimesel veerandil ladina keelt ja jutt ei ole siin mitte ainult teaduskeelest, vaid ka ladina keelest kõnekeelena ja popkultuuris. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 19. novembril kell 15.05.

Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 12. novembril kell 15.05.

Ilmar Tammelo(1917-1982; fotol) on eesti õigusteadlane ja õigukeele uuendaja. „Ilmar Tammelo tõstis oma eestikeelsete õigusfilosoofia tekstidega meie õiguskeele uuele kõrgemale tasemele, nii et selles sai hakata pidama õigusalaseid teoreetilisi diskussioone”, kinnitab õigusteadlane Peeter Järvelaid. Saates kuuleme Ilmar Tammelo kujunemisest maailmas tunnustatud õigusfilosoofiks hoolimata kehvast tervisest ja keerulistest aegadest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 5. novembril kell 15.05. Foto: Tartu Ülikooli muuseum.

Õigusteadlase Peeter Järvalaiu hinnangul on Tartu Ülikooli õppejõud surve all, et nad hakkaksid ladina keelt õpetama inglise keeles. Selle foonil küsib dotsent Järvelaid: „ mis on juura tulevik? ”Saates on juttu ladina keele rollist eesti õiguskeele arendamisel, andekatest juristidest ja õiguskeele uuendajatest Ernst Einist ja Artur-Tõeleid Kliimannist. Ernst Ein tõlkis eesti keelde õigusterminoloogia jaoks olulis teose Pietro Bonfante „Rooma õiguse ajaloo” ja Artur-Tõeleid Kliimann oli esimene õigusteadlane, kes kirjutas doktoritöö eesti keeles.

Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda . Kes need mehed olid ja kuidas nad õiguskeelt rajasid?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 22. oktoobril kell 15.05.

Nimepillamine on tuntud inimeste, ettevõtete, pealkirjade jms mainimine kõnes või kirjas. Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse lektor Janek Kraavi räägib, miks "nimesid pillatakse", kus on nimepillamise ja osundamise piir ja kas nimepillamisest ka kasu võib olla. Juttu on ka pildipillamisest ja arvupuistamisest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Küllap tahame kõik lepingut, kasutusjuhendit või ka väiksemaid infosõnumeid saada sellises keeles, et me ka loetut mõista võiksime. Et selget keelekasutust edendada korraldatakse Eestis selge sõnumi võistlust. Selle aasta võitjad saavad selgeks tuleval nädalal, aga keelesaates on eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Maksu- ja Tolliameti esindaja Karin Aleksandrov (pildil). Saate autor on Piret Kriivan. kuulake 8. oktoobril kell 15.05.

Professor Birute Klaas-Lang: „Tartu Ülikoolis on ingliskeelsetel õppekavadel õppimas ligi 600 üliõpilast, aga kurioosne on hoopiski see, et 35% neist on Eestist pärit. See tähendab, et mõne eriala eestikeelsed õppekavad on suletud ja ei olegi võimalik neist magistri tasemel eesti keeles õppida.”Professor Klaas-Lang käis kuulamas ka venia legendi loengut mõtteloo professori ametikohale.Saates kuulete, mida Eesti Keelenõukogu kauaaegne esimees toimunust arvab. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. oktoobril kell 15.05.

Juba 6. aastat toimub keelevõistlus Tuum, milles saab panna proovile oma oskust teha kokkuvõte mahukast tekstist. Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste räägib, kuidas žürii sobiva teksti välja valib, missugused on levinumad probleemid, kas lühisõnumeid kirjutama harjunud tviterdajatel on kokkuvõtte tegemine hõplsam või hoopis raskem. Ja annab kasulikke nõuandeid. Tuuma saab teha siin!

Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas "Eesti keele varamu" on ilmunud kolmas raamat: "Eesti keele süntaks". Kollektiivne monograafia on kõige ulatuslikum ülevaade eesti keele lauseehitusest. Eeskätt on raamat mõeldud keeleinimestele, kuid sellele käsitlusele tugineb edaspidi nii keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe ja keeletehnoloogia. Eesti keele lausest ja lauseõpetusest räägib emeriitprofessor Mati Erelt.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. septembril kell 15.05. Foto on tehtud raamatu esitlusel.

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran (fotol) räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid. Mis on vellerism ja kui palju seda ka eesti keeles, eesti rahvaluules, kõnepruugis ja kirjanduses esineb, seda saab teada uuest keelesaatest. Saate autor Piret Kriivan. Kuula 10. septembril kell 15.05.

Kuidas on võimalik teha ühele keelele kirjakeelt,millega tuleb arvestada, mida silmas pidada, selgitab votoloog Heinike Heinsoo (foto ingerimaa.ee). Kas koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvat vadja keelt on võimalik päästa hääbumast, kuidas kõlavad vadja keeles meile tuntud laste- ja mängulaulud, kui palju on vadjalasi veel alles?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 3. septembril kell 15.05.