Keelesaade | Vikerraadio | Err

Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (pildil). Juttu on teistestki aktuaalsetest küsimustest: eesti keel vene lasteaedades, meie ärinimedes ja suuremate linnade tänavatel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 28. mail kell 15.05.

Brexitist mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele on seekordne keelesaade. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt. Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi. Juttu on sellest,*kuidas on reguleeritud keelte staatused EL-is, missugused on Euroopas õigushariduse, seaduste ja kohtupidamise keel. Samuti on juttu ladina keelest õigukeelena. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 21. mail kell 15.05.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

„Eesti-mari sõnaraamat" on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu toimetaja on EKI keeleteadlane Sven-Erik Soosaar (foto: Vikipeedia). Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt: portaal.eki.ee/sonaraamatud. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. mail kell 15.05.

Tere-liikumise eesmärk on õpetada eestlased taas teretama. Liikumise eestvedaja, sisearhitekt Ivi-Els Schneider usub, et lihtne viisakusväljend aitab Eesti elu edendamisele kaasa. Saates mõtleme elus ettetulevate olukordade peale, kus teretamine meelest ära kipub minema. Mis on selle põhjused ja kas me tegelikult tahame teretamata olla?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 30. aprillil kell 15.05.

Meie lindudel ja taimedel on päris oma eestikeelsed nimed, on palju laenatuid, mugandatuid, täiendatuid, aeg-ajalt tuleb ette sedagi, et keelekasutajad otsustavad taimel või linnul nime ära vahetada. Kuidas on aga uute võõramaiste liikidega, kuidas valitakse neile sobiv eestikeelne nimi? Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 16. aprillil kell 15.05.

Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Hakkame arutama seda, kuidas linnud ja taimed on eesti keeles oma nimed saanud ja kuidas uusi nimesid pannakse. Miks komisjonid palehigist töötavad, et uutele taime- ja linnuliikidele eestikeelseid nimesid panna, kellele seda vaja on? Sekka kuuleme ka põnevaid nimelugusid. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 9. aprillil kell 15.05.

Säutsupääsuke Keiti Vilms kutsub üles õppima igal päeval ühe uue sõna! 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ja nende hulgast valis rahvas parimaks Säutsupääsukese kalambuurid. Keiti Vilms räägib saates, kuidas tema kalambuurid sünnivad, kes võib emakeelega mängida, kuidas keelega mängida ja miks on ikka lugemine ja paberraamatud tähtsad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 2. aprillil kell 15.05.

Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis?Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest?Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu (foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht).Kuula 26. märtsil kell 15.05.

Miljon+ (http://www.miljonpluss.ut.ee/) on Vikipeedia arendamise projekt, milles saab kaasa lüüa igaüks, kes soovib eesti keele ja kultuuri tulevikku kindlustada. Eestikeelsete artiklite arv loodetakse viia aastaks 2020 miljonini, et luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas vaba entsüklopeedia. Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest.Kuidas jõuda miljonini, räägib EKI vanemleksikograaf ja vikipedist Sven-Erik Soosaar.

Keeleteadlase ja murdeuurija Andrus Saareste(1892- 1964) teadustöö tähtsaimateks tulemusteks on murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatu koostamine, samuti tööde tsükkel eesti keele olemusest ja ajaloost. Andrus Saareste pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse ja organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise. Andrus Saarestest räägib EKI murdeuurija Jüri Viikberg. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 12. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 11. korda. Kandidaate on taas esitatud rekordiliselt palju ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Ka eesti keeles on suulises suhtluses intonatsioonil täita oma roll. Kui palju on eesti keeles erinevaid intonatsioonimalle, missugused tegurid mõjutavad intonatsiooni, mida me intonatsioonist välja saame lugeda? Eesti keele intonatsioonist on kirjutanud esimese pikema käsitluse raamatusse "Eesti keele hääldus" TÜ vanemteadur Eva Liina Asu (fotol) Temaga koos on saates akadeemik Karl Pajusalu. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 19. veebruaril kell 15.05.

Kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid, sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Eesti keele varamu - eesti keele monograafiate sarja teine raamat kannab pealkirja "Eesti keele hääldus". Eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist räägivad Tartu Ülikooli teadlased Eva Liina Asu ja Karl Pajusalu (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 12. veebruaril kell 15.05.

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal.Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril kell 15.05.

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Tõepoolest, esimene keelesaade oli eetris napp kuu aega pärast ringhäälingu alustamist. Aga missuguse keele saade see oli ja millal oli saatekavas esimene eesti keele saade?"Keelesaates" kõnelevad legendaarsed raadiohääled: kuldmikrofoni omanik ja teenekas raadioajaloo uurija Vello Lään räägib esimestest keelesaadetest ringhäälingu algusaegadel ja raadio sõnavara sünnist.Varamust kuulame keelemõtteid kauaaegsetelt keelesaadete toimetajatelt Mari Tarandilt ("Keelekõrv") ja Henn Saarilt (alumisel pildil, "Keeleminutid"). Saate autor on Piret Kriivan (pildil).

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.