Keelesaade | Vikerraadio | Err

Piret Järvela: "9. klassiga lõpeb eesti keele õigekirja õpetus. Eeldatakse, et 9. klassi lõpus saavutab õpilane sellise taseme, mis teda läbi gümnaasiumi, ülikooli ja tööelu aitab. Kui seda sugugi ei kontrollita, on see vastuolus kohustusliku põhihariduse olemusega."

Keeleteo 2016. aasta tunnustuspreemia puhul öeldi: "Vikerraadio "Keelesaade" on esinduslik oma haarde poolest." Tõepoolest leiab " Keelesaate" varamust suvepuhkuse sisustamiseks saateid igale maitsele. Saateid on nii keele ajaloost ("See pöörane pöördsõna."), õigekeelsusest, lõimumisest, keeleraamatutest, emakeeleõpetusest, keelepoliitikast, võõrkeeltest, tõlkimisest ( "Ooperitõlge"), terminoloogiast kui ka loomanimedest ("Lemmikloomanimed."). Leidke oma! Saate autor on Piret Kriivan.

Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. juunil kell 15.05.

Maret Nukke: " Eestlastele on jaapani keelt tunduvalt lihtsam õpetada kui teistele eurooplastele." Samas soovitab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor eestlastel käed jaapanlastega suheldes enda ligi hoida, sest energilised käeviiped võivad jaapanlasele anda vale signaali. Juttu on teises saates jaapanlaste viisakuskeelest.

Jaapanlaste viisakat kummardust teame hästi, aga kas viisakus väljendub ainult jaapanlase kehakeeles või saab viisakust rõhutada ka keeleliste väljendite valikuga, kas jaapanlased sinatavad või teietavad, kas jaapanlased räägivad ka rumalasti?

Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest." Keelesaatelised Reet Kasik ja Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss (fotol).

Kadrina keskkooli õpilane Krislin Mägi (vasakul): „Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut ”. Koeru keskkooli õpilane Triin Aasa: „Ma arvan, et eesti keelt on vaja kaitsta inglise keele, lohakuse ja lõpuks hääbumise eest!”

Tänapäeva eesti keeles on sõnal taevas kaks peamist tähendust: ruumiline asukohatähendus ja (mõtteline) jumala(te) asupaiga tähendus. Kust on pärit sõnad taevas ja jumal, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ann Veismann.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“. Žürii: „Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija."Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 25. märtsil kell 15.05.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker „ Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20 sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud.” Kui ärakmisajal on rahvusliku külje rõhutamine, siis nüüd on Mart Velskri sõnul tähtsam tunne, et keel ongi luule tuum ja luule olemus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 11. märtsil kell 15.05.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

Birute Klaas-Lang: „Leedu keelet loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 18. veebruaril kell 15.05.

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut (fotol). Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida. Saates on juttu nii uuest Eesti keelevaldkonna arengukavast kui ka varasematest ja Eesti keele-elust laiemalt.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. veebruaril kell 15.05.