Reporteritund | Vikerraadio | Err

Peeter Kaldre

Peeter Kaldre

Nädala eest tabas Eesti avalikkust ootamatult teadmine, et idapiir polegi veel valmis. Kuigi kummikutes riigijuhid on avanud mitmeid piiriposte ning teated on rääkinud edukatest raadamistöödest ja katselõikude valmimisest, kuid mida pole, on lõpuni väljaehitatud riigipiir. Uusim teadmine räägib sellest, et 79 miljoni euro asemel on idapiiri rajamiseks kokku tarvis ligi 200 miljonit eurot.

Perearstid lähevad järjest pensionile või põlevad läbi ja loobuvad ametist. Teisalt soosib riik tervisekeskuste loomist. Milline on meie perearstiabi tervis? Ja kust tuleb lisaraha meie vananeva elanikkonna esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmiseks? Sel teemal arutlevad Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst Le Vallikivi, Haigekassa esmatasandi valdkonna juht Külli Friedemann, terviseameti tervishoiuteenuste osakonnajuhataja Pille Saar ja sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Mida teha, et Tallinnas saaks senisest enam liikuda kiire ja mugava ühistranspordiga ning peatada nõnda autostumist? Saates arutleme neil teemadel Tallinna linnapea Taavi Aasa ning TTÜ professori Dago Antoviga. Peatume ka äsja linnavalitsuse tellimisel TTÜs valminud Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamise ja liinivõrgu optimeerimise aruandel. Samuti kõlab saates intervjuu Mari Jüssiga, kes kureerib Tallinna piirkonna säästva liikuvuskava loomist. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 6. veebruaril kell 14.05.

Naftakartell OPEC on paljude analüütikute skepsisest hoolimata suutnud juba üle aasta vähendada oma tootmist – muidugi selleks, et põhjas ära käinud nafta maailmaturu hindu jälle kergitada. Sihipärane tegevus on tõstnud hindu enam kui kaks korda, kuid nagu varemgi ohustab kõrgemate hindade juures taaskord USA kildanafta.Mida nafta hinnast arvata? Kuhu liigub energiaturg ja milline on selle mõju majandusele ning elule siinsamas Eestis? Milline on pilt paarikümne aasta pärast?

Haridusministeeriumil on plaan lubada gümnaasiumihariduseta inimesed ülikooli. Lisaks on arutletud ka teemal, et kesisemate tulemustega põhikoolinoored peaks minema kutsekooli. Eesti hariduses on kätte jõudmas ajajärk, kus on taas põhjust haridussüsteemi olemus ja võimalused kokku leppida või ka ümber sõnastada. "Reporteritunnis" arutlevad Eesti hariduse tulevikuvõimaluste üle endine haridus- ja teadusminister Toivo Maimets (fotol), riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.Saatejuht on Mirko Ojakivi.

Nii Narva kui Tartu sooviksid kuue aasta pärast kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tartu on oma ettevalmistustes tubli pool aastat ees, mille käigus on peetud juba üle saja kohtumise. Narvale aga läksid appi Eesti ühed parimad sündmustekorraldajad. Ühtlasi andis Narvale kõvasti julgust vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes sinna rongiga kohale sõitis ja Narva kandidatuurile oma toetust avaldas. Kas peale jääb Tartu organisatoorne võimekus või Narva soov siduda end rohkem kogu Eesti ja Euroopaga, selgub järgmise aasta lõpuks.

Esmaspäevane "Reporteritund" räägib sotsiaalmeedia ja maailmapoliitika ristumiskohtadest - Trump, tviidid, Facebooki reform, Euroopa riikide katsed seadustega sotsiaalmeedia reguleerida, jne.Stuudios on Karmen Turk, Tarmo Jüristo, Kari Käsper ja saatejuht Ahto Lobjakas. Kuulake 29. jaanuaril kell 14.05.

Nii tormilist kuud, kui on lõppema hakkav jaanuar, pole Eesti sisepoliitikas olnud juba ammu. Kahe ministri umbusaldamise protsess ja rahulolematud töötavad pensionärid on vaid mõned suurt tähelepanu saanud teemad. Räägime opositsioonipoliitikute Andres Ammase, Kristen Michali ja Martin Helmega ka valitsusasutuste Tallinnast väljakolimisest ning Saaremaa sillast ning Helsingi tunnelist. Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

Eelmisel pühapäeval, Valdo Pandi mälestuspäeval, ütlesid mitmed kolleegid, et selliseid saateid nagu tema tegi, ei tee enam keegi – aeg ja inimesed on nii palju muutunud. Kas Pandi pärandis on siiski midagi, mida tasuks tänasesse kaasa võtta; midagi, mis tunduks noortele ajakirjanikele kui hästi unustatud vana? Kaja Kärner palus sel teemal mõtteid vahetama kolm teleajakirjanikku ja teleajakirjanduse õppejõudu: Hagi Šein, Indrek Treufeldt ja Marju Himma. Kuulake 24. jaanuaril kell 14.05.

Gaasitarbimine Eestis on terve kümnendi näidanud langustrendi. Kas maagaasil on Eesti energiaturul üldse perspektiivi? Millist mõju avaldavad riigi maksupoliitika, seadusandlus, uute ühenduste rajamine ning soov senisest enam kasutada transpordis biometaani? Teisipäeval kell 14.05 diskuteerivad saates Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot, Alexela Energia juhatuse esimees Maria Helbling ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Saadet juhib Arp Müller.

Mis on väärtuspõhine välispoliitika? On see sõnakõlks? Milliseid väärtusi Eesti jagab, kas liberaalseid ja pigem Lääne-Euroopa väärtusi või konservatiivseid Ida-Euroopa väärtusi? Neid küsimusi esitatakse järjest sagedamini. Esmaspäevases "Reporteritunnis" vastavad nendele küsimustele portaali „Objektiiv“ toimetaja Markus Järvi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Indek Kiisler. Kuulake kell 14.05.Foto: Markus Järvi (Objektiiv.ee), Krister Paris (erakogu).

Saade läheb eetrisse Prantsumaalt Strasbourgist. Stuudios on Euroopa Parlamendi saadikud Indrek Tarand, Yana Toom ja Urmas Paet. Juttu tuleb mittekodanike õigusest valida Euroopa Parlamenti ja sellest, kuidas energiasääst mõjutab töökohti Ida-Virumaal. Uurime ka, kas tulevikus peaks Juhan Parts ja tema kolleegid uuesti kontrollikoja liikmeks saades läbima avaliku konkursi.Mirko Ojakivi juhitav saade läheb eetrisse neljapäeval kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

Vanemaealisi, kes pensioni ja palka saades uue tulumaksuarvestuse järgi varasemaga võrreldes kokkuvõttes kaotavad, on hinnanguliselt 20 tuhat. Teiste seas on töövõimetuspensionärid, kes tervisehädadega võideldes tööl käivad. Maksuvaba miinimumi rakendamine, avaldus tööandjale või avaldus sotsiaalkindlustusele ja kui mitu korda aastas võib seda muuta, välismaal välja teenitud pensioni maksustamine ja muud küsimused esitame sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale, Evelyn Liivamägile Maksu- ja Tolliametist ning Kati Kümnikule Sotsiaalkindlustusametist.

Teisipäeval kell 14.05 läheb eetrisse vestlusring Strasbourgist, Euroopa Parlamendi stuudiost, kuhu kogunenud peaminister Jüri Ratas ning Euroopa Parlamendi saadikud Tunne Kelam, Urmas Paet ja Ivari Padar arutlevad selja taha jäänud Eesti Euroopa Liidu eesistumise tulemuste üle. Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 16. jaanuaril kell 14.05.

Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil seisab tänavu ees mitu olulist väljakutset: välispoliitilised kriisid Põhja-Koreas ja Iraanis, pingelised suhted liitlastega Euroopas ja rivaalidega mujal maailmas ning siseriiklikud tülid endiste kaasvõitlejatega ja jätkuv Vene-sidemete uurimine. Juba novembris terendavad ka vahevalimised. Kriitikute sõnul pole Washingtonis kunagi nii võhiklikku presidenti olnud, toetajate sõnul näitab aga USA majandus, et millegi üle nuriseda pole.

Eesti reklaamib end maailma ühe kaasaegseima e-riigina. Meil saab kümneid riigi ja omavalitsuse teenuseid kasutada arvuti tagant tõusmata. Samas on tekkinud probleem, kus masinad ei ole muutnud asjaajamist arusaadavamaks ja lihtsamaks. Viimastel päevadel on selle probleemi ilmekaimaks näiteks kerkinud olukord ehitisregistriga.Miks vahel e-teenused ei tööta, kas ja kuidas neid paranda ning miks mõned e-teenused kodaniku jaoks on liigselt keerukad ja mittetoimivad?

Järjekordne raamatumüügi kõrghooaeg sai aastavahetusega läbi ja see annab põhjust lõppenud kirjastusaastale tagasi vaadata. Aga ka ettepoole: kas kirjastusi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas edaspidi kirjastatakse vähem või veel rohkem raamatuid kui seni?Arutelusaatesse on palutud Tiina Kaalep kirjastusest Hea Lugu, Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev ja isekirjastavaid kirjanikke esindab Urmas Vadi. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 10. jaanuaril kell 14.05.

Euroopa ühise armee loomisest ei ole tihatud enam ametlikult rääkida pärast Kaitseühenduse leppe põrumist aastal 1954. Ühise armee loomisest ei räägita ka nüüd, kuigi praktilisi samme Euroopa kaitsekoostöö tõhustamisel püütakse astuda - taganttõukajaks Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, ettearvamatu Donald Trumpi valimine USA presidendiks, rändekriis, terroriaktid ja küberohud.Saates uurime, millises seisus on praegu Euroopa ühise kaitsevõime arendamine ja mida toob kaasa Eesti eesistumise ajal lõplikult kokku lepitud struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO.