Välistund

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

NATO hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.

Tänane "Välistund" räägib Vene mõjutustegevusest Euroopas. Mitmes Euroopa riigis, keda Venemaa peab enda jaoks oluliseks, toimuvad sel aastal valimised. Lisaks ootavad ees Euroopa Parlamendi valimised.

Ei ole võimatu, et tänavune NATO tippkohtumine toimub detsembrikuus Tallinnas. Küsimus on ainult selles, kas NATO oma praegusel kujul on veel alles.

Ka möödunud nädal ei toonud Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise suhtes selgust. Ehkki Londoni ja Brüsseli vahel on lepe olemas, pole sellega nõus Briti parlament.

Euroopa Liidus toimuvad suve eel märgilised valimised: ajalooliste parem- ja vasakpoolsete ehk kristlike demokraatide ja sotsialistide kõrvale tõuseb kolmandaks jõuks populistlik alternatiiv. Seega muutused, mis on toimunud liikmesriikide sees, saavad kinnistatud ka liidu tasemel.

Uue aasta esimeses "Välistunnis" vaatame tulevikku ja püüame prognoosida selle aasta välispoliitilisi arenguid.

Lõppev aasta oli täis olulisi diplomaatilisi sümboleid, kuid pinged rahvusvahelisel areenil aina süvenevad.

Euroopa suur kolmik: Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia siplevad erinevate murede käes.

Venemaa ja Ukraina suhted on jõudnud taas otsese vastaseisuni. Mõlemad pooled teevad ettevalmistusi täiemahuliseks relvastatud konfliktiks.

Esmaspäevane "Välistund" alustab just siis kui Riigikogus peaks lõppema erakorraline istungijärk, kus hääletatakse ÜRO ränderaamistiku teemalist avaldust.

USA kongressi tellimusel hiljuti valminud raport tõdeb, et Ameerika Ühendriikide sõjaline võimekus võrreldes Venemaa ja Hiinaga on viimasel ajal drastiliselt vähenenud.

ÜRO ränderaamistiku deklaratiooniga ühinemine on tekitanud Eestis vastakaid arvamusi. Opositsioonipoliitikud süüdistavad valitsust majandusmigrantidele ukse avamises, valitsuse kinnitusel on tegemist õiguslikult mitte-siduva leppega.

Viis aastat araabia talve on näidanud, et hävitada on lihtsam kui luua. 2011. aastal alguse saanud meeleavaldused, mis läksid ajalukku araabia kevadena, kukutasid mitu valitsust ja tõukasid lõpuks osa riike ka kodusõtta.

Jamal Kashoggi mõrvamüsteerium on kestnud peaaegu kuu aega, kuid täit selgust toimunust ei ole ikka veel. Juhtunu on aga ilmselgelt pingestanud suhteid Lähis- ja Kesk-Idas ning ka maailmapoliitikas üldisemalt.

Euroopa Liidu senine stabiilsuse majakas Saksamaa on aastataguste valimiste järel oma rolli kaotamas. Pool aastat ehitatud valitsus heitleb sisetülides ning järjepanu kaotavad selle osapooled hääli kohalikel valimistel.

Kas Ühendkuningriik lahkub EL-st kõva pauguga ja ilma leppeta? Mis takistab Ühendkuningriigil ja EL-l kokku leppida? Mis see üldse meisse puutub?

Maailma suurjõud Ameerika Ühendriigid ja Hiina on pidamas aina tulisemat kaubandussõda. Konflikti, mida osa kommentaatoreid on jõudnud järjekordseks külmaks sõjaks nimetada, tõukab tagant USA kõhklus vabakaubanduse suhtes ning Hiina aina jõulisem poliitiline esiletõus.

06. oktoobril toimuvad Lätis parlamendivalimised. Mida valimistelt loota või karta? Kuidas Läti inimestel ja majandusel läheb?

Kell 14.05 on stuudios isa Philippe Jourdan ja Eesti suursaadik Püha Tooli juures Väino Reinart, et rääkida paavsti rollist globaalpoliitilises vaates.Vestlust juhib Peeter Kaldre.