Välistund

Kui palju ajalugu määrab meie igapäevast välispoliitilist joont? Kas Riigikogu avaldus ajaloo võltsimisest oli ikka vajalik? Kas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väited, et Eesti pole loobunud Petserimaast ja Narva tagustest aladest on mõistlik tegevus?

Müncheni julgeolekukonverents, NATO kaitseministrite kohtumine, Eesti Välisluureameti raport.

Samal ajal kui koroonaviirus lammutab hooga, püsib HI-viirus juba kümnendeid miljonite inimestega visalt.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Hiina võitlusest uue koroonaviirusega ja talle kehtestatud sanktsioonidega.

Venemaa president Vladimir Putin on ilmselt teinud otsuse, kuidas Venemaad edasi juhtida ning on esitanud vastavad võimusüsteemi muutmise ettepanekud.

Hiljutine uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidus mõjukuselt 12. kohal. Millised aga on Eesti tegelikud hoovad maailmapoliitikat mõjutada, kas me oskame praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras pooli valida ning milline on meie sisepoliitika mõju välispoliitikale?

Arutleme selle üle, mil määral ja miks tuleks Vene õigeusu kirikut käsitleda poliitilise jõuna.

Esmaspäevane "Välistund" keskendub Iraani ja USA vahelistele suhetele, mis on teravnenud seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hiljutise tapmisega Iraagi pinnal.

2. jaanuari "Välistunnis" on valik parematest paladest lõppenud aasta välispoliitikas.

Mida kujutab endast Soome uus peaminister, kes kutsub oma kaasmaalasi seltsimeesteks? Millisel positsioonil asub 2019. aasta lõpu maailmapoliitikas Vladimir Putini Venemaa?

Oma hinnangu vastsele NATO liidrite kohtumisele Londonis annavad peaministri kaitsenõunik Erkki Tori, mõttekodalane Kalev Stoicescu ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Milline oli maailma poliitika paarikümne aasta eest, kas geopoliitilist tulevikku on üldse võimalik ennustada?

18. novembri "Välistunnis" küsime, mis on saanud USA ja Põhja-Korea suhetest ning kuidas kohaneda Veneetsia uputuse ja Austraalia põlengute näitel aina enamate ilmasoojenemisest tingitud looduskatastroofidega.

Tänase "Välistunni" keskmes on Saksamaa, tema arengud enne Berliini müüri langemist ja praegu.

Praegu valmistatakse ette Eesti välispoliitika arengukava 2030, üks selle olulisemaid punkte on suhted Vene Föderatsiooniga. Kahe riigi suhted on olnud viletsal järjel Eesti taasiseseisvumisest saati. Kas üldse on mõeldav minigisugune suhete restart või on see praeguses olukorras naiivsus?

Seekordses "Välistunnis" tuleb jutuks Afganistan. Juba ligi kuu aega loetakse seal presidendivalimiste hääli. Juba 18 aastat on seal NATO sõjaline missioon.

Saates on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Kuusik ning politoloog Viljar Veebel. Saatejuht on Astrid Kannel.

Ukraina president on nõustunud korraldama separatistide käes olevates Donetski ja Luganski piirkondades kohalikud valimised ja kui välisvaatlejad need ausateks tunnistavad, antakse piirkondadele autonoomia.

Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?