Labor | Vikerraadio | Err

Kas tehismõistus jõuab inimmõistusele järele, arutleb ajuteadlane Jaan Aru. Kui kaua kestab inimkond, mõtiskleb rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Mida põnevat leiame raamaturiiulilt, jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 28. veebruaril kell 17.05.

Leideni Ülikooli astronoom Mihkel Kama käib teadlase kommentaaris välja idee, kuidas tublisid noori teadlasi paremini toetada. Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru aitab tänapäeva teaduse tasemel aru saada, miks meil on vaja igal öösel magada ja und näha. Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks tutvustab näitust maapõue varjatud aaretest – hõbedaleidudest, kalliskividest ja sauruseluudest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 21. veebruaril kell 17.05. Foto: Wikipedia Commons

Kas klaas punast veini on tõesti tervisele sama hea kui tund aega jõusaalitreeningut, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli rektor, biokeemik Tiit Land. Kuidas avastati gravitatsioonilained, räägib füüsik Andi Hektor. Mis tõukab inimhulki riigist riiki rändama, selgitab inimgeograaf Tiit Tammaru. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 14. veebruaril kell 17.05.

TTÜ mäeinstituudi dotsent Veiko Karu räägib, et uut tehnoloogiat abiks võttes saab maavarasid kaevandada nii, et kõik asjaosalised on rahul.Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tutvustab Euroopa mereteadlaste viit nõuannet Euroopa merenduspoliitika kujundajatele. Muu hulgas soovitavad teadlased leida meie toidulauale mereandide seast alternatiive tuunikalale (pildil).Cambridge'i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar selgitab, kuidas võib saada elektrivoolu sinivetikate osalusel ehitatud bioloogilistest. päikesepaneelidest.Saatejuht on Priit Ennet.

Inimgeograaf Rein Ahas räägib teadlase kommentaaris, kuidas digitaalajastu uuendused hotellinduses muundavad linnaplaneerimist ja turismiäri olemust. Horisondi uus peatoimetaja Ulvar Käärt (pildil) jutustab oma ajakirja suure juubeli eel selle mineviku-, oleviku- ja tulevikulugu. Vikipedist Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte Eesti ja kogu Euroopa vastpäädinud teadusfotovõistlusest. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. jaanuaril kell 17.05.

Mis on hariduslik neuroteadus ja milleks seda vaja, selgitab teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro.Kus asub teadvus ja kuidas puutub ta pärismaailmaga kokku, küsime Tartu Ülikooli psühholoogilt Renate Rutikult, kes on otsinud ajust teadvuse neuronaalseid korrelaate ehk subjektiivse teadvuselamuse füüsikalisi kaasnähte.

TTÜ küberneetikainstituudi mehaanikateadlane, akadeemik Jüri Engelbrecht räägib lihtsate sõnadega mittelineaarsete protsesside analüüsikeskuses uuritava keerukate nähtuste maailma varjatud võludest. Cambridge'i Ülikooli biofüüsikadoktorant Kadi Liis Saar (pildil) tutvustab oma paljurakenduslikku uurimistööd juuspeentes kanalites voolavate üliväikeste vedelikukogustega. Teaduskirjanik Tiit Kändler jutustab digitaalajastu loojate ja leidurite lugusid, mis loetud Walter Isaacsoni raamatust "The Innovators". Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 17. jaanuaril kell 17.05.

Sel nädalal kohtusid Tallinnas väljaspool Eestit tegutsevad noored teadlased. Teaduste Akadeemias toimunud haaravalt sisuka konverentsi korraldaja, Cambridge'i Ülikooli biofüüsikadoktorant Kadi Liis Saar mõtiskleb saate algul teadlase kommentaaris veidi teaduse olemuse ja rolli üle üleüldse.  

Kliimakokkuleppest ja selle tähendusest Eestile räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur. Pagulaskriisist suurandmete valgel, eriti Eesti uudisruumis, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Liisi Laineste. Ja sellest, kuidas hobune lendama panna, räägib Kevin Ashtoni raamatu "How to fly a horse" põhjal teaduskirjanik Tiit Kändler.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. detsembril kell 17.05.

Teadlase kommentaaris põhjendab füüsik Andi Hektor, miks on hea, kui teadlased on mobiilsed: liiguvad teadusasutuste vahel ja töötavad ka välismaal. Psühholoog Uku Vainik annab oma doktoritöö põhjal nõu, kuidas vastu panna liigsele toidutungile, mida just jõuluaeg meis eriti õhutama kipub. Arvutiteadlased Ardi Tampuu ja Tambet Matiisen räägivad sellest, kuidas nad panid kaks iseõppivat tehismõistlikku agenti omavahel Pongi nimelist arvutimängu mängima.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 13. detsembril kell 17.05.  

Mispärast kipuvad viimasel ajal üha enam levima ülivastupidavad bakterid, kes end ka antibiootilistest ravimitest heidutada ei lase, selgitab Tanel Tenson Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist, ja ta pakub ka võimalikke lahendusi. Erik Puura aga kõneleb teadlase kommentaaris ühe Tartumaa gümnaasiumi näitel sellest, kuidas kehv ehituskvaliteet võib pikaks ajaks peavalu valmistada üsna otseses mõttes, kui põrandaplaatide liimist jääb lekkima orgaanilisi ühendeid. Saatejuht on Prit Ennet. Kuula 6. detsembril kell 17.05.

Teadlase kommentaaris pakub Anu Reinart häid põhjusi kosmoseteaduse edendamiseks. Liisa Lang on avastanud, et meie fosforiidivarusid moodustavate keelekujuliste käsijalgsete kojad on oma algse koostise säilitanud hämmastavalt hästi. Toomas Kukk juhatab meid taimeherbaariumide maailma. Ja Heli Lukner jagab meiega noorte teadlaste rahvusvahelisel nõupidamisel välja käidud maailmaparanduslikke ideid. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 29. novembril kell 17.05.

Teadlase kommentaari annab äsja teadusajakirjanduse sõbraks kuulutatud füüsik Jaak Kikas (pildil). Margus Saal räägib, kuidas on meie maailma mõistmist muutnud üldrelatiivsusteooria, mille tutvustamisest avalikkusele saab mõne päeva pärast sada aastat. Tiit Kändler on lugenud raamatuid neandertallastest ja annab oma elamusi edasi. Uuel aastal algava teaduslahingu plaane tutvustab väejuht Kristi Parro. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 22. novembril kell 17.05.

Teadlase kommentaaris arutleb parajasti Ecuadoris vulkaane vaatlev Tallinna Tehnikaülikooli seismoloog, teadusajakirjanduse sõber aastast 2011 Heidi Soosalu argiloogika ja teadusliku maailmakäsitluse suhetest.

Priit Ennet

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Laboris algab uus rubriik "Teadlase kommentaar". Esimesena avaldab selles arvamust tudengisatelliidi programmi algataja, Tartu Ülikooli õppeprorektor ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2012 Mart Noorma (pildil). Saates kuuleme ka sellest, kuidas toimib praktikas privaatsust säilitav andmetöötlusprogramm Sharemind, kuidas digitaaltehnika humanitaarteadustesse tungib ja kuidas võita tänavu üle-Euroopaliseks laienev teadusfotovõistlus.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 25. oktoobril kell 17.05.  

Kuidas aidata inimestel tõhusalt häid harjumusi omandada? Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteadlased Triin Vihalemm, Margit Keller ja Maie Kiisel annavad uues, sotsiaalteaduse saavutustele tuginevas raamatus hüva nõu. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab kahte raamatut digitaalse ühiskonna varjukülgedest. Robotexi korraldaja Marti Arak kirjeldab uusi ja huvitavaid võistlusalasid, milles robotid tänavu mõõtu võtavad. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 18. oktoobril kell 17.05.

Kuidas loodusest leitud vahenditega saada jagu haigusi tekitavatest parasiitidest? Kuidas imepisike aineosake, mida pole ennast peaaegu olemaski, suudab siiski lennu pealt muunduda? Kuidas rakk saab ise parandatud DNA-sse tekkinud rikked? Neile küsimustele on aidanud vastuseid leida tänavused Nobeli teadusauhindade saajad. Küsimusi ja vastuseid aitavad Laboris selgitada Tõnis Karki, Andi Hektor ja Toivo Maimets. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 11. oktoobril kell 17.05.

Sügisene seenemets on elektrit täis, sest õhus hõljuvad tuhanded seeneeosed on elektriliselt laetud. Seeneelektrit on uurinud Maret Saar Eesti Maaülikoolist. Jätkame teaduskorralduse juttu kunagise Eesti Teadusfondi kauase tegevjuhi Helle Martinsoniga, kes seekord annab ajaloolise sissevaate asjade käiku uue iseseisvumise ajal ja järel.