Labor | Vikerraadio | Err

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Kas kvantmehaanika võimaldab või välistab meie vaba tahte? Novembri viimasel päeval kutsuvad kvantfüüsikud kõiki huvilisi osalema asjakohases katses. Johannes Heinsoo Zürichist Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH annab eksperimendist ja selle teaduslikust ning filosoofilisest taustast teada.Võimalusi, kuidas tuua kallis ja kohmakas teaduspublitseeringusüsteem tänasesse päeva, vaeb Tallinna Tehnikaülikooli informaatikateadlane, akadeemik Tarmo Uustalu.Eesti teaduskeele olukorrast räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts.

Kas paleoliitikumis toituti paleodieedi järgi? Tallinna Ülikooli paleozooloog Lembi Lõugas leiab teadlase kommentaaris, et selles on põhjust kahelda.Robotex tikub kosmosse. 16. korda toimuvat ja juba maailma suurimate sekka pürgivat robotivõistlust saadavad tänavu ka kosmoserobootika teemalised arutelud kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Janika Leoste Robotexi tiimist annab ülevaate.Teadusfilmid tulevad Pimedate Ööde Filmifestivalile. Just Filmi tegevjuht Mikk Granström annab teada neljast teadusdokumentaalist, mida algaval nädalal Mustamäe Apollo kinos vaadata pakutakse.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Samblikke, neid seentest ja vetikatest koosnevaid eriskummalisi liitolendeid on olnud üsna raske täpselt liigitada ja süstematiseerida. Kristiina Mark Tartu Ülikoolist on uurinud samblike DNAd ja aidanud tuua samblike maailma suuremat selgust. Muu hulgas on tema tööst selgunud, et kaks Saare- ja Hiiumaal kasvavat rebasesambliku vormi, mida seni peeti eri liikideks, on tegelikult üks ja seesama liik. Samuti aitas ta avastada ühe täiesti uue habesamblikuliigi.

Mida võtta ette doktoriõppega, et Eestit tõhusamalt edendada, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari.Värvikate reisimuljete saamiseks ja ja teistele rääkimiseks ei pea ilmtingimata ise igal pool käima. Prantsuse kirjandusteadlase Pierre Bayard'i raamatut "Kuidas kõnelda kohtadest, kus te kunagi käinud ei ole" on lugenud teaduskirjanik Tiit Kändler.

Noppeid reedel Tallinnas toimunud konverentsilt "Teadus kui Eesti arengumootor III – ühisosa otsides".Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak avaldab mõtteid ja ettepanekuid ettevõtete ja teadlaste koostööst.Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand kõneleb riigi rollist keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel.Keeletehnoloogial põhinevat teenust Qlaara pakkuv ettevõtja Arvi Tavast arutleb küsimuse üle, kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi. Saatejuht on Priit Ennet.

Nobeli meditsiiniauhind anti teadlasele, kes on uurinud rakkudes toimuvat enesesöömist ehk autofaagiat. Kommenteerib rakubioloog Toivo Maimets.Nobeli füüsikaauhind anti teadlastele, kes seletasid õhukeste materjalide omadusi sama matemaatikaga, mis kirjeldab augulisi saiakesi. Kommenteerib füüsik Teet Örd.Nobeli keemiaauhind anti teadlastele, kes on ehitanud molekulidest lihtsamat sorti masinaid. Kommenteerib keemik, akadeemik Jaak Järv. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 9. oktoobril kell 17.05.

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike asitõendite, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar.Kosmoseobservatoorium Gaia sai kaardile miljard tähte, vahendab Tartu Observatooriumi astronoom Indrek Kolka.Mida tähendab või ei tähenda uskuda teadust, mõtiskleb teadlase kommentaaris Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu statistikateadlane Krista Fischer.

Selleks, et saavutada edu ja rahulolu, tuleb endalt küsida õigeid küsimusi. Matemaatikust ettevõtja Margus Niitsoo on läbi elukogemuse ühe väga õige küsimuseni jõudnud ning jagab seda ka tänases teadlase kommentaaris.Inimkond on Aafrikast mujale maailma rännanud vähemalt kahes suures laines, millest varasema jälg on tänapäeva inimese genoomis peaaegu kustunud. Eesti teadlased leidsid aga vanema jälje paapuate genoomist üles ja annavad sellest teada ajakirjas Nature. Labori stuudios on uurimistöö üks juhte Mait Metspalu Eesti Biokeskusest.

Arvestades asjaolu, et nutimäng Pokemon Go sai võimalikuks tänu Einsteini üldrelatiivsusteooriale, arutleb kosmoloog Elmo Tempel teadlase kommentaaris, millised teadusteemad on tegelikult olulised.Eesti inimeste üsna hea taimetundmine ei tarvitse jääda püsima, sest rahvalikku taimetarkust õõnestab nn unustuse võlg. Etnobotaanikud Renata Sõukand ja Raivo Kalle räägivad oma uuematest töödest ja julgematest kavatsustest.Rootsi majandusteadlane Tõnu Puu kirjutab raamatus "Kunst, teadus, majandus: ajalooline uurimisretk", kuidas kultuur on arenenud puu moodi harunedes.

Teadlase asi on uute teadmiste otsimise kõrval ka ühiskonda harida, leiab informaatikateadlane Dan Bogdanov teadusettevõttest Cybernetica.Teadlased on uurinud, kuidas mürisevad Läänemerel laevad. Igasugune inimese loodud müra võib mereloomadele väga kahjulik olla. Inimesed ise saavad oma meremüra kuulda Kumus avatud näitusel. Müramõõtmisest räägib saates Aleksander Klauson Tallinna Tehnikaülikoolist.Üle 2000 inimese tuli kokku, et arutada Euroopa kosmosepoliitikat. Euroopa Kosmoseagentuuri eestvõttel olid eile kosmosekärajad ka Tallinnas Mektorys ja Tartu Observatooriumis.

Kuidas saada hakkama meie mürarikkas maailmas, arutleb teadlase kommentaaris terviseteadlane Hans Orru. Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm. Mida näitab geeniaktiivsus kudedes südamehaiguse riskide kohta, on uurinud südamekirurg Arno Ruusalepp. Kuula 4. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet. Pildil on hiidvaksik.

Meile lähima tähe Proxima Centauri juurest on avastatud planeet, mis on arvatavasti kõva pinnaga, kus võib leiduda vedelat vett. Avastus kergitab kujutelmi sealsetest võimalikest eluvormidest ja paneb mõtlema kohale sõitmise viisidele. Arutame neid asju Tartu Observatooriumi astronoomi Laurits Leedjärvega.Swedbank Eesti juht Robert Kitt põhjendab teaduspõhise majanduse mõiste mõttetust, kuid pakub välja lahendusi teaduse ja majanduse mõttekaks koostoimimiseks Eestis.

Elektroonikateadlane Mart Min räägib teadlase kommentaaris, milliseid uuringuid Eestis elektroonika alal tehakse.Geenistatistik Kristi Läll tutvustab koos geenivaramu kolleegidega valminud uuringut diabeediohule osutavatest märkidest inimese genoomis. Osakestefüüsik Andi Hektor heidab valgust viimaste kuude avastustele ja mitteavastustele elementaarosakeste vallas, sealhulgas närvekõditavatele vihjetele viienda põhijõu tegutsemisele maailmas. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 21. augustil kell 17.05.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Viiendas kommentaarisaates saavad sõna biorobootik Maarja Kruusmaa, keeletehnoloog Einar Meister, teadusfilosoof Peeter Müürsepp, demograaf Allan Puur, geneetik Tõnu Esko, atmosfäärifüüsik Sirje Keevallik ja astronoom Laurits Leedjärv.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Neljandas kommentaarisaates saavad sõna geoloog Kalle Kirsimäe, geograaf Hannes Palang, botaanik Ingmar Tulva, ökoloog Aveliina Helm, toksikoloog Anne Kahru, geneetik Lili Milani ja füüsik Jüri Krustok. Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese! Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. juulil kl 17.05.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaarid, kus meie väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Kolmandas kommentaarisaates saavad sõna biokeemik Tiit Land, astronoom Mihkel Kama, neuroteadlane Jaan Aru, botaanik Kalle Olli, keemik Enn Lust, arvutiteadlane Tanel Tammet ja sporditeadlane Kristjan Port.Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese!