Labor | Vikerraadio | Err

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, kes osales ajakirja Science selle nädala põhiartiklina avaldatud uurimistöös, räägib, miks on maailma taimedel nii erisuguse suurusega lehed. Tuleb välja, et tähtis suurusepiiraja on öine jahedus.Tehnikaülikooli geneetik Erkki Truve kutsub teadlase kommentaaris inimesi üles leppima sellega, et suurem osa geene on meil samad, mis ka üsna algeliseks peetavatel olenditel.

Kas salapäraseid taevaseid raadiokiirguse sähvatusi võib põhjustada musta auku langev tume aine? Arutleme sähvatuste üle füüsik Andi Hektoriga.Mida toob kaasa inforevolutsiooni teine laine? Tarkvarateadlane Andri Riid leiab teadlase kommentaaris, et see laine hajutab laiali eelmisest lainest loodud teenindusmajanduse.Enesekontroll on tähtis oskus, aga milles see õigupoolest seisneb? Seda selgitame koos psühholoog Andero Uusbergiga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 27. augustil kell 17.05.

Et ravimil oleks toime, aga puuduksid kõrvaltoimed, selleks arvestavad arstid doosi määramisel juba ammu inimese vanust, sugu, kehakaalu jms. Kuid et õiget doosi veel täpsemini määrata, tuleb paremini tunda juba patsiendi geene. Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm (pildil) on pikalt ja põhjalikult uurinud geenide seoseid niisuguste ravimitega, mida antakse leukeemiahaigetele lastele, ja leidnud üles mõnegi tunnusmärgi, mille põhjal saab doosi optimeerida.

Mida süüa, on ühest küljest maitse asi. Teisest küljest aga ka tervise asi. Ja nii nagu maitsemeel on igaühel natuke isemoodi, võib ka tervisliku toidu mõiste olla üsna isikupärane.Mida ütleb selle kohta teadus? Arvamusfestivalil salvestatud arutelus osalevad geeniteadlane Elin Org, kes on uurinud inimese kõhus elutsevaid väga isikupäraseid mikroobikooslusi ning psühholoog Uku Vainik, kes on uurinud, kuidas inimese isiksuseomadused mõjutavad tema tervisekäitumist, sealhulgas toitumist. Vestlust juhib Priit Ennet. Kuula pühapäeval, 13. augustil kell 17.05.

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike tunnismärkide, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar (2. oktoobrist 2016). Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki (4. detsembrist 2016).

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus (19. märtsist 2017).Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari (23. oktoobrist 2016).

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters (23. aprillist 2017).Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus (5. märtsist 2017).

Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt, on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas (5. veebruarist 2017). Arheoloogide ja geneetikute ühistöös on selgunud, et katk käis Eestis ringi juba nooremal kiviajal. Ajame juttu Tallinna Ülikooli arheoloogi Raili Allmäega (9. aprillist 2017).

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu (12. märtsist 2017).Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm (4. septembrist 2016).Selleks, et saavutada edu ja rahulolu, tuleb endalt küsida õigeid küsimusi. Matemaatikust ettevõtja Margus Niitsoo on läbi elukogemuse ühe väga õige küsimuseni jõudnud ning jagab seda teadlase kommentaaris (25. septembrist 2016). Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 9. juulil kell 17.05.

Augustikuisele Arvamusfestivalile Paide Vallimäel tuleb taas teadusala, kus arutlusteemad ulatuvad bioloogilisest linnast beebi disainimiseni. Kuuleme kõigi kaheksa teema lühitutvustusi asjaosalistelt enestelt. Külastame ka Kunstiakadeemia töökoda, kus tudengid ja nende juhendajad kavandavad teadusalale varjualust ning kasvatavad seeneniitidest ja saepurust selle jaoks innovatiivset ehitusmaterjali.Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel räägib sellest, kuidas ökoinformaatika aitab Lõuna-Eesti elurikkust nutikalt kaitsta.

Juuni on aeg, mil loodusteadlased saavad tegutseda vabas looduses, taimede ja loomade keskel, kabinetist väljas. Labor käis uudistamas, kuidas zooloog Riinu Rannap Haanjas konnakulleseid püüab, kuidas ornitoloog Marko Mägi Kilingi-Nõmmel lindude käitumist uurib ja kuidas botaanik Aveliina Helm ning mükoloogid Maarja Öpik ja Tanel Vahter Muhumaal Koguva loopealset taastavad.Pildil püüavad Haanja lähedasest konnatiigist kulleseid Riinu Rannap (vasakul) koos Ungari ja Kreeka teadusajakirjanike Kata Karathi ja Julianna Photopoulosega. Pildi tegi Priit Ennet.

Juureökoloog Ivika Ostonen jutustab puu- ja rohujuurte salapärasest ja keerukast võrgustikust, mida mööda ringlevad muu hulgas ka süsinik ja teised kasvuhoonegaase moodustavad elemendid.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab vastilmunud mitmikraamatut "Kaks kultuuri" ja "Kolm kultuuri".Saade algab aga keemik Heisi Kurigu kommentaariga vesinikuenergia jõudmisest igapäevaellu.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. juunil kell 1.05.

Arukase, meie ühe levinuma puu genoom on nüüd teadlastel käes. Rahvusvahelises uuringus osalenud Eesti Maaülikooli taimebioloog Ülo Niinemets räägib, miks on just kase geene tähtis tunda.Tallinna Ülikooli biokeemik Kaia-Liisa Habicht on uurinud rakkude membraanides leiduvaid valke, mis transpordivad läbi membraani väiksemaid molekule. Lähenemine on uudne, tulevased rakendusvõimalused ravimiloomes laialdased. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 4. juunil kell 17.05.

Nii nagu taimed ja loomad, moodustavad ka inimeste kõneldavad keeled ökosüsteeme. Keeleökoloogiat on matemaatilise vahenditega uurinud füüsik Els Heinsalu (pildil) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ajame temaga juttu ka äsja saadud L'Oreali uurimistoetusest kui ka juba lähipäevil ametlikult loodavast noorte teaduste akadeemiast.

Karastusjookidesse suhkru asemel lisatavad tehismagusained nagu atsesulfaam, aspartaam ja suklaroos võivad koguneda loodusesse ja hakata kahjustama näiteks veeolendeid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Eneliis Kattel on leidnud võimalusi, kuidas reoveejaamades atsesulfaami tõhusalt ja ohutult lagundada.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatuid Nobeli auhinna laureaadist Bob Dylanist. Miks teadussaates, selgub saates.Teadlase kommentaari annab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti mets kipub kohati killustuma, kuid taimeökoloog Taavi Paal on uurinud, kas ja kuidas suudavad taimed levida ühest metsatukast teise ka piki mõisapargialleesid, kraavikaldavõsa ja muid kitsaid puiskoridore.Keemik Mihkel Koel on leidnud võimaluse, kuidas põlevkivitööstuses tekkivatest ainetest valmistada süsiaerogeeli, ülimalt õhulist materjali, mis võib leida kasutust katalüsaatorikandja või akuelektroodina.

Taimebioloog Hanna Hõrak on uurinud Eesti sõnajalgu ja avastanud, et nende lehtedel käivad väikesed õhulõhed kinni-lahti natuke teistmoodi kui õistaimedel, mida seni on rohekem uuritud.Füüsik Heli Lukner on kirjutanud füüsikaraamatu, mis on jõukohane väikestele lastelegi.Kommentaari Eesti mitmekesisest elurikkusest ja selle säilimisest annab maastikugeneetik Marge Thetloff. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 7. mail kell 17.05.

Teadlase kommentaaris vaatleb füüsik Els Heinsalu viimase aja olulisemaid ühiskonna- ja pereelu sündmusi teadlase pilguga. Dipteroloog Olavi Kurina tutvustab viit teadusele seni tundmata sääseliiki. Õpilaste Teadusfestivalist räägib korraldaja Terje Tuisk. Oma edukaid õpilasteadustöid esitlevad kaks festivalivõistlusel osalenud gümnasisti: Erik Markus Kannike (pildil paremal) räägib Ameerika Ühendriikide rollist Süürias varajase külma sõja ajal, Jasper August Tootsi (vasakul) aga galaktoseemia skriiningust Beutleri meetodiga. Saatejuht on Priit Ennet.

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters.Kõnetuvastuse ja masintõlke viimastest saavutustest annavad ülevaate keeletehnoloogid Tanel Alumäe Tallinna Tehnikaülikoolist ja Mark Fišel Tartu Ülikoolist. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 23. aprillil kell 17.05.