Labor | Vikerraadio | Err

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hobuste ajaloo valgetest laikudest ajame juttu Tallinna Ülikooli arheozooloogi Lembi Lõugasega (pildil). Semiootika tähendusest vestleme Tartu Ülikooli biosemiootiku Kalevi Kulliga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. juunil kell 17.05.

Sada tuhat inimest mängis üle maailma ühekorraga arvutimänge, et luua värske ja võimas juhuslike nullide ja ühtede voog. 11 teaduslabori teadlased tegid voo abil katseid, mis tõendasid üht kvantmaailma käsitamatumat kummalisust – osakeste põimingut. Üks ajakirjas Nature avaldatud katsekirjelduse autoreid, ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsalu (pildil) selgitab taustu ja üksikasju. 

Kliima muutumisest, selle põhjustest ja tagajärgedest vestlevad keskkonnakuu neljandas ja viimases erisaates Tartu Ülikooli kliimauurijad Piia Post ja Jaak Jaagus. 

Inimene kujundab maakera ümber: kus enne oli mets, on nüüd põld; kus enne oli põld, on nüüd linn. Keskkonnakuu kolmandas saates räägivad metsade, põldude, linnade ja muude maastikukoosluste kasvamisest, kahanemisest ja asendumisest maastikuökoloog Ülo Mander ja mullateadlane Alar Astover.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest teises räägivad keskkonnasaastest, sealhulgas plastsaastest meie veekogudes ja joogivees keskkonnatehnoloogid Erik Puura ja Margit Heinlaan.  Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 13. mail kell 17.05.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest esimeses räägivad maailma ja Eesti elurikkuse käekäigust minevikus, olevikus ja tulevikus botaanik Aveliina Helm ja paleontoloog Oive Tinn. Kuidas on elurikkus maakera ajaloos muutunud? Kuidas õnnestuks alanud uus hukulaine peatada? 

Eesti vanimat kala (pildil on tema fossiil) tutvustab paleontoloog Oive Tinn. Teaduses on üha suuremaks mureks saanud uurimistulemuste mittekorratavus, mille üle arutleb molekulaarbioloog Ülo Maiväli. Esimese eestikeelse semiootikaõpiku tähendusest räägime ühe autori, biosemiootik Kalevi Kulliga.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil). 

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Rahvusvaheline koostöökogu IPBES on võtnud vastu neli väga ülevaatlikku ja tõsiseksvõtvat aruannet maailma elurikkuse seisundi ja loodushüvede jätkusuutlikkuse kohta. Saates on külas Euroopa ja Kesk-Aasia aruande üks autor Aveliina Helm.Siim Sorokin on aga uurinud, kuidas pühendunud huvilised arutlevad internetis seriaalide ehk sarifilmide tegelaskujude ja süžeekäikude üle, tehes stsenaristidele etteheiteid ja andes nõu.Saatejuht on Priit Ennet.

Sel nädalal lahkunud maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Kuid palju tähelepanu on pälvinud ka tema hoiatavad sõnavõtud ökokatastroofi, tehismõistuse ja tulnukakontakti kohta ning üleskutsed kolida Maalt teistele planeetidele.Hawkingi teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate füüsik Laur Järv. Hoiatuste ja üleskutsete üle, mille Hawking inimkonnale esitas, arutlevad arvutiteadlane Andri Riid ja ökoloog Aveliina Helm. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. märtsil kell 17.05.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas sünteesida aineid nii, et tekiksid valdavalt ühtepidi üles ehitatud molekulid, mitte nende peegelpildid. Nad on nagu kindakudujad, kes koovad ainult vasaku käe kindaid. Teadusajakiri Synthesis tunnistas professor Tõnis Kangeri ja ta kolleegide kirjutatud artikli asümmeetrilisest sünteesist möödunud aasta parimaks.

Agu Laisk.

Agu Laisk.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Euroopa naaritsa päästmiseks kasvatatakse neid pisikiskjaid Tallinna Loomaaias. Kuidas naaritsaid neis piiratud oludes võimalikult hästi kasvatada, on uurinud ja uurimise põhjal Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Kiik.Maakera ei olegi päris ümmargune, vaid õige pisut lapik, aga veel täpsemalt öeldes geoidikujuline. Geoidi kuju määramine on päris suur töö, kuid Silja Märdla Tallinna Tehnikaülikoolist on seda Eesti ja naaberpiirkondade kohta oma doktoritöös nüüd senisest täpsemini teinud. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.