Keelesaade | Vikerraadio | Err

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Mere mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976. aastal. Keelesaates räägib teose tõlkija Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, miks itaallasi "Hõbevalge" huvitab ja kui raske või kerge on tõlkida eesti keelest itaalia keelde; kui raske või kerge on tõlkida Lennart Mere teksti.

Kristjan Jaak Petersoni (pildil) 215. sünniaastapäeval 14. märtsil 2016. aastal tähistame 20. korda emakeelepäeva. Vikerraadios on siis üheksandat korda e-etteütluse päev. Tartu Ülikooli tudeng Silvia Süda uuris bakalaureusetöös Vikerraadio e-etteütluse korraldamist ja etteütlustes tehtud vigu. Keelesaates tutvustab Silvia Süda analüüsi ja töös väljatoodud enam levinud vigu Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 6. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat".

Enne mõtle, siis ütle. Igal oinal oma mihklipäev. Jagajale jäävad näpud. Kes ei tööta see ei söö. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Oma silm on kuningas. Vana arm ei roosteta. Terve hulk tuttavaid vanasõnu, aga kas te oskate arvate, kuidas kõlab kõige värskem ehk vaid paari kuu vanune vanasõna ja kas see on siis ikka vanasõna? Saates esineb Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid (pildil).Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 21. veebruaril kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 10. korda. Kandidaate on rekordarv ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu muuta. Juttu on ka sellest, millal need grammatilised vormid on eesti keelde tekkinud, kui palju neist on laenatuid. Tendentsidest tänapäeva keeles ja sellest, kas mõni muutevorm on teenimatult tagaplaanile jäämas. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 31. jaanuaril kell 15.05.

"Keele ja meele roll võõrast omakssaamise teel" räägiti Tartu Ülikooli aastapäeva konverentsil läinud aasta lõpul. Lazar Gulkowitschist (pildil), juudi teadlasest, pagulasest, kes sai Eestis omaks, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Anu Põldsam.

Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse ühtseid keeleoskustasemeid (A1, A2, B1, B2, C1, C2). Raamdokument on Euroopa keelemapi aluseks esitamata nõudmisi. Keelenõudmised tulenevad erinevatest õigusaktidest, nt Eesti kodakondsuse taotleja peab sooritama eesti keele B1 taseme testi. 

Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn. Kuidas on tekkinud ja arenenud male sõnavara, räägib rahvusvaheline meister males Iivo Nei (alumisel pildil). Rahvusvahelise maleaasta esimene "Keelesaade" on pühendatud Paul Keresele (pildil), kellel 7. jaanuaril on 100. sünniaastapäev.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 3. jaanuaril kell 15.05.

Talveootusesse toob talvist hõngu selle aasta viimane Keelesaade. Kuulame Juhan Liivi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Aleksander Suumani, Paul - Eerik Rummo, Ellen Niidu ja eesti laste luuletusi.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, ta töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Töö võõraste keeltega, mis on väljasuremise ohus, paneb mõtlema ka oma emakeele peale. Mis või kes ohustab ühte väikest keelt, kas ja kui palju võib või peab keel muutuma ja kui kiiresti? Kas eesti keel peab püsima sellisena, nagu ta on - nende ja teiste teemaga haakuvate küsimuste üle arutleb Indrek Park saates. Küsib Piret Kriivan. Kuula 13. detsembril kell 15.05.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis.Kui palju on indiaani keeli, kas kõik indiaani keeled on sugulased, kuidas need keeled kõlavad, kuidas nimetavad indiaanlased oma emakeelt, mis sunnib eesti teadlast elama indiaani reservaadis, et indiaanlaste keeli väljasuremisest päästa? Mis või kes ohustab eesti keelt?Kuula 6. detsembril kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.Foto: erakogu.

Novembri lõpus sai saja viiekümne aastaseks briti kirjaniku Lewis Carrolli armastatud tegelane Alice. Keelesäutsu toimetaja Priit Põhjala lemmiktsitaat Alice´i juttudest on Kuugel-Muugeli (inglise Humpty Dumpty) keelealane mõtteavaldus raamatust „Alice Peeglitagusel maal”: „Kui mina ütlen mõne sõna, siis tähendab see täpselt seda, mida mina soovin.”

Eesti integratsiooni monitooringu põhjal, mis avaldati sel suvel , tõid kaks kolmandikku tööl käivatest eestlastest välja, et nad ei saaks oma ametit pidada ilma vene keele oskuseta. Tallinna Ülikooli vene keele õpetaja Mare Ross uuris ülikoolis vene keele vabaaineks valinud tudengitelt, mida nad õppima asudes on soovinud ja missugune on tegelikkus keeletundides. Saates räägime eestlasest ja vene keelest, miks vene keelt ei armastata, kas põhjus on ajaloos ja poliitikas või ka õpetamismeetodites. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 22. novembril kell 15.05.

Eestlase õigusest ja võimalusest saada Eestis riigikeelset arstiabi räägib Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja dotsent Mart Rannut.Arstide riigikeele oskuse uuringust on selgunud, et igal seitsmendal patsiendil on olnud eestikeelse arstiabiga probleeme. Missugusel tasemel nõutakse riigikeele oskust arstidelt mujal Euroopas ja kas meie riigi nõudmised on karmimad või nõrgemad?Kas muukeelsetelt arstidelt saab, võib või peab nõudma riigikeele - eesti keele oskust? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 15. novembril kell 15.05.

10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta?Saate esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses doktoritöö pealkirjaga "Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles".Kuula 8. novembril kell 15.05. Satejuht on Piret Kriivan.