Reporteritund | Vikerraadio | Err

Täna läheb eetrisse selle hooaja esimene Opositsioonitund. Stuudios on Henn Põlluaas (EKRE), Remo Holsmer (Reformierakond) ja Andes Ammas (pildil, Vabaerakond). Juttu tuleb 2018. aasta riigieelarve tugevustest ja nõrkustest, Jüri Ratase valitsuse tervisest, lähenevatest valimistest ja paljust muust. Saatejuht on Mirko Ojakivi Otsesaade algab kell 14.05 ja kordussaade kell 19.05. Saade on järelkuulatav Vikerraadio kodulehel või Vikerraadio mobiilirakenduses.

Milliseid järeldusi teevad nädal tagasi lõppenud sõjalisest õppusest Zapad 2017 Kaitseväe peastaabi ülem, brigaadikindral Martin Herem, Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Riigikogu liige Marko Mihkelson ning ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev? Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 27. septembril kell 14.05.

Saksamaal toimusid pühapäeval parlamendivalimised. "Reporteritunni" stuudios arutavad tulemuste üle Sirje Rank ja Maris Hellrand, saatejuht on Ahto Lobjakas (pildil).Kuulake 25. septembril kell 14.05.

Esmakordselt saavad sel sügisel kohalike omavalitsuste volikogu liikmeid valida ka kuueteistkümne ja seitsmeteistkümne aastased noored. Kui olulised valijarühmana on noored ning kuidas erakonnad plaanivad tuhanded uued valijad kohe esimesel korral hääletama innustada?Saates saavad sõna IRLi noored, esimees Birgit Remiküll, Reformierakonna noorteühenduse peasekretär Anti Haugas, EKRE noorteühenduse juht Ruuben Kaalep ning Keskerakonna noorteühenduse juhatuse liige Kea Kruuse.

Augusti lõpus saatis Sotsiaalministeerium partneritele kooskõlastamiseks Haigekassa seaduse muutmise eelnõu, mis lõpetaks olukorra, kus raviraha jagamise üle otsustavad need, kes seda raha ise kulutavad. Ja Haigekassa nõukogu koosseisu vähendataks poole võrra. Muudatused on tekitanud vastuseisu, mille põhjusi üritame selgitada Haigekassa nõukogu esimehe Jevgeni Ossinosvski ja mitmete vastaliste hulgast kolme – Puuetega Inimeste Koda esindava Monika Haukanõmme, Haiglate Liidu juhatuse liikme Arvi Vaski ja Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsaga.

Kuidas kujunevad vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste valimiseelistused kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel? Saates räägime vene keelt kõnelevate inimeste valikutest ja nn vene kaardi kasutamisest Eesti sisepoliitikas. Stuudios arutlevad Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik ning Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja kt, vanemteadur Mihkel Solvak. Saates kõlavad ka tavaliste inimeste arvamused, mis salvestatud Lasnamäe tänavatel, samuti vastab küsimustele Lasnamäel kandideeriv poliitik Olga Ivanova.

Kust jookseb riigipiir digitaalses maailmas? Globaalsed tehnoloogiaettevõtted tegutsevad planeedi eri nurkades, kuid maksavad makse üksnes odavaima maksumääraga riigis. Nii teenis näiteks Prantsusmaa möödunud aastal majutusteenust vahendava Airbnb pealt üksnes sada tuhat eurot. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike ja ka Ameerika Ühendriigid tahavad lahendusi ja selgust, sest maksutulu jääb saamata tõenäoliselt miljardeid eurosid ja dollareid. Täna tegeletakse selle küsimusega juba Euroopa Liidu rahandusministrite tasemel, mistõttu on oma osa mängida ka eesistujariigil Eestil.

Eile algas ja täna jätkub Tallinnas rahvusvaheline tulevikutöö konverents „Uus reaalsus, uued lahendused“, et rääkida selgemaks, mis see tulevikutöö on, kuidas sellega lihtsamalt kohaneda ja mis võiksid olla tulevikutöö soovimatud tagajärjed.Tulevikku aitavad meil saates vaadata Funderbeami OÜ asutaja Kaidi Ruusalepp ja Flowtime OÜ kaasasutaja Kaspar Kruup ning TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ja Mihkel Kaevats Sotsiaalministeeriumist.Tööst ja töökohtadest, mida praegu veel olemaski ei ole, teeb kolmapäeval kell 14.05 saate Kaja Kärner. Foto on illustratiivne.

Euroopa Liidu kõige tähtsam mees, Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker peab kolmapäeval Euroopa Parlamendi ees traditsioonilise aastakõne olukorrast Euroopa Liidus.Kohe selle järel kogunevad Strasbourgis raadiostuudiosse Eestist valitud eurosaadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Urmas Paet ja Indrek Tarand, et kõnet üheskoos analüüsida. Räägime ELi tulevikust, BREXITist ning Türgi liitumiskõneluste võimalikust lõpetamisest.

Aktiivse valimisagitatsiooni perioodi algust tähistavad saates ärksad ja tegusad Narva koolinoored, kes 16-aastastena sel sügisel esmakordselt valima lähevad.Milliseid lubadusi ja lahendusi noored Narva poliitikutelt ootavad? Mille põhjal valik tehakse ja kas poliitikuid ka kooli oodatakse? Mida huvitavat leidsid noored juba avaldatud valimisprogrammidest?ERRi Narva stuudios jagavad mõtteid ja arvustavad kohalike poliitikute valimislubadusi Randar Narme (pildil) ja Sten Lasn Narva Eesti Gümnaasiumist ning Tatjana Panfilova ja Vladislav Virtonen Narva Vanalinna Riigikoolist.

Julgeolekupoliitiline olukord maailmas muutub üha pingelisemaks. Põhja-Korea tuumakatsetused, USA uue administratsiooni heitlik välispoliitika, sel neljapäeval algav Vene suurõppus Zapad - ilmselt on need näited, mille põhjal NATO peasekretär Jens Stoltenberg sedastas, et praegu on käes viimase 30 aasta kõige raskem aeg.Kas see nii on - selle üle arutlevad kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, julgeolekuanalüütik ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 11. septembril kell 14.05.

Ohtlikud lained Tallinna lahel

Ohtlikud lained Tallinna lahel

2020 aasta 1. aprilliks peab Eestis kõikide apteekide enamusosalus kuuluma proviisoritele, see tähendab hulgifirmadele enam kui 300 apteegi sundmüümist. Selle sätestavad Riigikogus aastail 2014 ja 2015 vastu võetud seadusemuudatused. Benu apteegiketti omav Tamro Eesti OÜ pöördus aga augustis presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri poole palvega apteekide sundvõõrandamise ära jätta. Septembrikuu jooksul peaks apteekide omandireformi läbi viimist analüüsima riigikogu sotsiaalkomisjon, samuti oodatakse seaduse rakendamiseks vajalikku eelanalüüsi Sotsiaalministeerimist.

Miks veavad riikide välispoliitikat üha enam ähvardused ja hirmud, mitte ratsionaalne arutelu? Kuidas on juhtunud, et hirm islami ja Venemaa ees on muutunud peaaegu et üheks tähtsaimaks eelseisvate kohalike valimiste teemaks? Hirmudest välispoliitikas ja nende peegeldustest sisepoliitikas räägivad uue hooaja esimeses "Reporteritunnis" Euroopa Komisjoni endine volinik Siim Kallas ja poliitikavaatlejast suhtekorraldaja Ott Lumi. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 4. septembril kell 14.05.

Hooaja viimane Reporteritund toob kuulaja ette kiirraudtee Rail Baltic rahastamisprobleemid. Me ei tea päris täpselt, kui palju kogu raudtee ehitus planeeritust kallimaks läheb ega ole täpset vastust, mille arvelt Eesti planeerimatuid kulusid katab. Ka Euroopa Komisjonilt lubatud summade osas on tulnud täpsustusi – algsega võrreldes kahanemise suunas. Kuidas Eesti kaasrahastus riigieelarve kuluridadel kajastub ja kuidas see peaks arsaadavalt ja läbipaistvalt esitatud olema?

Kolmapäeval oleme taas eetris Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost. Räägime Eestist valitud eurosaadikutega kasvuhoonegaaside vähendamise kavast transpordis, elamu- ja põllumajanduses, digitaalse ühisturu eelnõude käekäigust, Briti valimistulemuste mõjust BREXITI läbirääkimistele ning muustki. Stuudiosse on palutud kõik Eestist valitud eurosaadikud: Kaja Kallas (LIBE), Tunne Kelam (EPP), Marju Lauristin (S&D), Urmas Paet (LIBE), Indrek Tarand (GREEN), Yana Toom (LIBE). Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 14. juunil kell 14.05.

Eurotsooni rahandusministrid arutavad sel nädalal järjekordset laenu, mis aitaks Kreekal omakorda juulikuise tähtajaga seitsme miljardi euro suurust laenutagasimakset teenindada. Rahvusvaheline Valuutafond nõuab endiselt Kreekale võlaleevendust, kuid võlausaldajad sellega ei nõustu. Samal ajal jätkab Ateena reformide ja kulude kärpimisega.Kui jätkusuutlik selline muster on? Kas Kreeka majandus on lõpuks tõusuteel või painavad teda endiselt struktuursed probleemid? Kes on Ateena sõbrad, kes vaenlased?

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Eesti majanduses on selle aasta jooksul toimunud kiired arengud, seisakust on saanud mõõdukas tõus. On ka buumist rääkijaid. Kuidas majanduskeskkond soosib ettevõtlust, kuidas riik suudab keskonda arendada ja vahel ka rikkuda? Mis tagaks ka aastate pärast meile edu? Saates räägivad ettevõtjate muredest Chemi-Pharm ASi tegevjuht Ruth Oltjer ning Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.