Reporteritund | Vikerraadio | Err

Kuigi Eesti majandus hakkab kriisist välja tulema ja järgmise aasta majanduskasvu prognoos on hea, on turismisektori tulevik tume. Kuidas päästa turismisektor?

Setomaa metsade vahel, Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asuv Nedsaja küla tundub eriline, sest sinna on talu ostnud mitmed noored pered, küla 35st elanikust kolmandik on lapsed.

Kolmapäevases "Reporteritunnis" istuvad ühel pool lauda Kristi Peegel laste ja noorte diabeediühingust ja dr. Ülle Einberg Tallinna Lastehaiglast ning teisel pool lauda Leila Lahtvee Sotsiaalkindlustusametist ja Hanna Vseviov Sotsiaalministeeriumist.

Eestis on päikeseelektrijaamade rajamise buum. Endistel heinamaadel ilmestavad siin ja seal maastikku pikad päikesepaneelide read. Aastavahetuseks võib võrku ühendatud päikesejaamade võimsus kokku ületada juba Auvere 300-megavatise põlevkivielektrijaama võimsust.

Neljapäevane "Reporteritund" uurib, milline on hariduse andmise võimalikkus tervisekriisis.

Sel nädalal algas kool ja mitu teatrit avab hooaja. Nii koolil kui ka teatril tundub suurem mure olevat inimeste hajutamise ja nakkuse vältimise kui õpetamise sisu või teatriimega. Võimalik, et see paistab eemalt vaadates nii.

Neljapäevane "Reporteritund" on salvestatud Ida-Virumaal, Eesti üheks reostunumaks jõeks nimetatud Purtse jõe kaldalt, kus toimus 10. korda ümbruskonna keskkonnaprobleeme lahkav keskkonna- ja kultuurifestival Purfest.

Tänavune Eesti inimarengu aruanne keskendub ruumilisele planeerimisele ja selle mõjudele. Viimased paarkümmend aastat on viinud inimesed maalt linna ja linnalähedased põllud on saanud täis maju. Rajatud pole koole ega lasteaedu ning see on endaga kaasa toonud autostumise ja muud probleemid.

Kolmapäeval on "Reporteritunnis" riigikontrolör Janar Holm tutvustamas värsket, aga ka pisut varasemaid auditeid.

Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu valmistub Kosova külas Põlvamaal maasikakorje tippaja saabumiseks. Teda käis maasikakasvatajate rõõmude ja murede, sealhulgas tööjõu puuduse teemal usutlemas Arp Müller.

Viimased kuud Eesti majanduses on pannud proovile Eesti ettevõtjate närvid ning sundinud leidma viise kohanemiseks. Kui hästi on ettevõtjad hakkama saanud, kui suureks probleemiks on kujunemas majanduslangus ja millised on probleemid, mis vajavad eelolevatel kuudel lahendamist?

Koroonakriisist põhjustatud kukkumiste kõrval on mitu majandussektorit, kus nõudlus kasvas ja tuli palgata lisatööjõudu.

Euroopa Komisjon esitles läinud nädalal uut Euroopa Liidu eelarve ettepanekut aastateks 2021-27 ning sellele lisanduvat ühekordset 750 miljardi euro suurust taasterahastut nimega Next Generation EU, mis tõstaks kahe peale kokku Euroopa Liidust liikmesriikidele suunatud vahendite mahu kriisi eel väljapakutud 1,1 triljonilt 1,85 triljoni tasemele. Eesti jaoks tähendaks see 3,3 miljardit lisaraha võrreldes varasema Euroopa Liidu eelarveettepanekuga.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad olid maikuus ühiskonna avamine ja majanduse turgutamine. Lisaks ka laenuraha kasutamine ja riigieelarve jätusuutlikus.

Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda. See tuli välja Justiitsministeeriumi tellitud uuringust, mille üks eesmärke oli kaardistada 16-26-aastaste noorte seksuaalse väärkohtlemise kogemust.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame teemaks Eestimaa jõgede olukorra. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.

Ehkki Töötukassa maksab palgatoetust ka suvekuudel, jätkuvad samal ajal koondamised ja aasta lõpuks on mõni majandussektor kardetavasti täiesti hangunud.