Reporteritund | Vikerraadio | Err

Aasta viimane "Reporteritund" on sel korral opositsioonipoliitikute päralt. Milline sai lõppev poliitika-aasta? Mida võtta kaasa järgmisesse aastasse ja kuidas Eesti elu päriselt paremaks muuta?

Kuhu ka pilgu pöörad, igal pool kutsutakse annetama: telesaadetes, tänavareklaamides ja annetuskeskkondades. Talvised pühad ja aastavahetus on kogu maailmas nõrgemate toetuseks raha kogumise aeg. Millist abi on tänavu Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondilt ja vähiravifondilt "Kingutud elu" küsitud ja saadud?

Euroopa majanduses on pealtnäha ilusad ajad. Majandus kasvab, tööpuudus kahaneb, kuid lisaks on kallinemas energiahinnad ning tekkinud inflatsioonisurve. Kuidas Euroopa liidu liikmesriigid probleeme lahendavad ning kuidas Euroopa komisjon uut laenuraha jagades soovitud eesmärke saavutada püüab, sellest tuleb juttu neljapäevases "Reporteritunnis".

Ülehomme kogunev Narva linnavolikogu valib suure tõenäosusega linnapeaks Katri Raigi.

Neljapäevane "Reporteritund" keskendub majanduses toimuvale. Võtame jutuks elektrihinna ja koroonaviiruse mõjud ettevõtetele. Kas tempokas inflatsioon on tulnud selleks, et jääda?

Ministeeriumite ja riigiametite kärpekavad vähendavad teenuste kättesaadavust maapiirkondades veelgi. Kas maal elamisest on saanud luksust, mida saavad lubada endale vaid hea sissetuleku ja kaugtöö võimalusega inimesed või peaks mingid teenused olema tagatud sõltumata elukohast?

Margus Muld tutvustab saate esimeses pooles kuulajatele Saaremaa Taritu rahvamaja tegemisi, seal koos käivaid inimesi ja Taritu ning ümbritsevate külade traditsioone. Mikrofoni ees käsid Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong, aktiivne laulja ja näitleja Silver Õun, Taritu segakoori juhendaja-dirigent Anneli Tarkmeel, segakoori lauljad Karl Markus Kallas ning Karli Kannelmäe.

Neljapäeval annab Vikerraadiole intervjuu eelmine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Juttu tuleb Euroopa Liidu piiridel toimuvast ja sõjaohus elavast Ukrainast. Uurime, kas Kersti Kaljulaid kavatseb kandideerida järgmistel parlamendivalmistel või millise töökoha nimel ta praegu pingutab.

Vähem kui kolm nädalat on jäänud jõuluvaheajani. Kuidas koolijuhid, õpetajad ja koolipsühholoogid selle sügise kolmele koolikuule tagasi vaatavad, millise hinde panevad?

Riigikogus esindatud, kuid valitsusse mittekuuluvad erakonnad võtavad kokku lõppeva kuu Eesti poliitikas. Juttu tuleb kesisest vaktsineerimisest, kõrgest koroonasurmade arvust, järgmise aasta riigieelarvest, valitsuse tervisest ja sellest, miks riigikogu on kaugtööl.

Eesti seab ennast valmis massiliseks sisserändeks ajal, kui edulugusid, millest õppust võtta, on Euroopas vähe. Näiteks poolest miljonist väljasaatmisotsusest õnnestub Euroopa Liidu riikidel jõustada vaevu kolmandik.

Koroonakriis, segipaisatud tarneahelad, nafta ja maagaasi hinnatõus on kaasa toonud harjumatult kõrge inflatsiooni. Mida teha olukorras, kus üha raskem on toime tulla madalama sissetulekuga inimestel? Kuidas ettevõtjad suudavad kohaneda kiire palgakasvu ootusega? Kas avalikku sektorisse jäävadki tööle vaid missioonitundega madalapalgalised töötajad?

Alles see oli, kui Eesti troonis Covid-nakatumiste edetabelis maailma tipus ja valitsus seadis toitlustus- ja meelelahutussektorile hilisõhtused piirangud, kuid toetusmeetmetest on senini keeldunud.

Uuringud näitavad, et kõige rängemalt on juba kolmandat lainet vältav koroonakriis mõjunud teismelistele, kelle kooliskäimist ja suhtlemisvabadust on valitsuse otsused enam kui pooleteise aasta jooksul tugevalt mõjutanud.

Personalinappus hooldekodudes ja haiglate Covid-osakondade ülekoormus on viimaste nädalate kõnelduimad teemad. Kas siin on mingi seos?

Eesti inimesed veedavad palju aega looduses, harrastades väga erinevaid tegevusi. Samas on looduse haprad ökosüsteemid aina suureneva inimsurve tagajärjel ohtu sattumas.

Neljapäevases "Reporteritunnis" uurime, kuidas Eesti koolid tervisekriisis ellu jäävad. Miks mõned lapsed ei pääse kooli, teised aga pääsevad? Millised on distantsõppe ohud ja kui suur on tänaseks õpilünk? Kuidas seda lünka tasandada ja kas Eesti kool saab sellega hakkama?

Kas 10 aasta pärast sõidame kõik elektriautodega või nõnda planeeti ei päästa? Kas odavad lennureisid soojale maale muutuvad tulevikus vähem kättesaadavaks?