Reporteritund | Vikerraadio | Err

Kolmapäevane saade läheb eetrisse Prantsusmaalt, Euroopa Parlamendi Strasbourgi raadiostuudiost.

Taas on tõusnud päevakorda üks palju kõneldud teema -- omavalitsuste rahamured.

Neljapäeval on "Reporteritunni" keskmes järgmise aasta riigieelarve eelnõu.

Tänavu kevadel sai valdavaks seisukoht, et liiklusvahendi juhtimisõiguse tervisetõend tuleb autojuhi vanusest n-ö lahti siduda ja võtta aluseks juhi terviseriskid.

Viimastel aastatel lähevad sajad Tartu põhikoolilõpetajad mõnda Tartu lähedal asuva omavalitsuse gümnaasiumisse. Samas tulevad Tartusse sajad kaugemate paikade põhikoolilõpetajad.

Kõik tervishoiujuhid on üksmeelsed selles, et kvaliteetne arstiabi peab igale Eesti elanikule kättesaadav olema.

Kas ja millises mahus peaks Eesti elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu toetama Eestisse meretuulepargi rajamist, on sügisel 2024 kujunenud kuumaks aruteluteemaks.

Neljapäeval heidame pilgu Eesti riigi järgmiste aastate kaitsekuludele.

Kolmapäeval kell 14.05 algavas saates võtame kokku tänavu esimest korda toimunud e-rehkenduse. Selgub, kes vastasid kõige kiiremini ja õigemini 12 e-rehkenduse küsimusele ning vaatame need ka koos ülesannete koostajatega läbi.

Uute autode müük Euroopa Liidus kidub, olles Euroopa Autotootjate Assotsatsiooni (ACEA) andmetel endiselt 18% madalam, kui pandeemia-eelsel ajal, aastal 2019.

Neljapäeval on eetris lõppeva kuu poliitikaelu kokkuvõttev opositsioonitund.

Uue hooaja esimeses maasaates vaatame tagasi seljataha jäänud suvele.

Neljapäevases "Reporteritunnis" on teemaks taas majandus. Lisaks Eesti asjadele, meie kesisele konkurentsivõimele, hoogu antavale inflatsioonile ja nö suurele pildile võtame fookusesse Euroopa Liidu konkurentsivõime värskete raportite valguses.

Meie terviseökonomistid on aastaid rõhutanud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab põhjalikku reformi. Selle asemel oleme nüüd takerdunud visiiditasu, voodipäevatasu ja retseptiravimite kallinemise arutellu.

Viimastel kuudel on räägitud palju kliimakindla majanduse seadusest. Rahulolematust kostub nii keskkonnaühendustelt kui ka ettevõtjatelt.

Teiste ministeeriumide hulgas otsib haridus- ja teadusministeerium palavikuliselt kärpekohti, et nn nulleelarvega ažuuri saada. Laiemat kõlapinda on saanud plaan kärpida Hiiumaa ametikooli õppekavu ja kolida kool Suuremõisa lossist mujale.

Sel sügisel algas järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele seni vene keeles õpetanud koolide alg- ja põhikooliastmes, tänavu hakkasid eesti keeles õppima 1. ja 4. klasside õpilased.

Valitsus peab loetud nädalate jooksul otsustama, kuidas tõsta ettevõtjate makse. Laual on endiselt mõte maksustada kasumeid, aga ka plaan, et tõsta tööjõumakse.

Kuidas märgata koolistressis, endassetõmbunud või söömishäiretega last, kui ta seda ise eitab ja varjab?