Müstiline Venemaa | Vikerraadio | Err

Saates tuleb juttu riigijuhtide ärasaatmise traditsiooni kujunemisest Tsaari-Venemaal ning esimestel Nõukogude võimu aastatel. Veel räägime sellest, kus ja kuidas toimus Lenini hüvastijätutseremoonia.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.

893. saates tuleb tuginedes arst Aleksandr Mjasnikovi mälestustele juttu Stalini elu viimastest päevadest, tema üha halvenevast kehalisest ja vaimsest tervisest ning sellest, mis toimus diktaatori elu viimsetel tundidel.

892. saates räägime Stalini vaimsetest kõrvalekalletest ja oletatavast paranoiast ning sellest, milliseid argumente ühe või teise seisukoha poolt tuuakse kirjanduses.

Saame teada, milline oli Stalini vaimne tervis. Räägime tema sadistlikest kalduvustest ja sellest, milliseid haigusi veel võis Stalin paljude autorite arvates põdeda.

890. saate teema on Stalini valitsemisajal rajatud punkrid. Räägime neist tähtsaimast, Kuibõševi (praegu Samara) linna rajatud punkrist, selle ehitamisest ja ehitajatest ning sellest, mismoodi see punker lõpuks välja nägi.

Jätkame eelmises saates tähelepanu all olnud Stalini tervise teemal, kuuleme tema seisundist sõjajärgsel ajal ja räägime sellest, kus Stalin veetis oma elu viimased aastad.

888. saates kuuleme, milliseid haigusi Stalin põdes ja millised tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid on tänaseni säilinud.

887. saates räägime sellest, millisteks muutusid suured vastuvõtud Kremlis Nikita Hruštšovi valitsemise ajal ning mida Hruštšov eelistas näha pidulaual.

866. saates jätkame Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide teemal. Saates kuuleme, kuidas tundsid ennast artistid laval ja publik saalis.

885. saates räägime Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide ettevalmistamisest ning atmosfäärist, milles muusikakollektiivid ja artistid pidid viibima.

Seekord on tähelepanu all naljakad vahejuhtumid bankettidel Kremlis ning üks peamine bravuuritseja, kuulus lendur Valeri Tškalov.

833. saates tuleb juttu etiketireeglitest, mis domineerisid suurtel vastuvõttudel Kremlis. Räägime, mis oli laudadel ja kuidas kohalolijad ennast tundsid.

Kuidas Kremlis korraldati suurte vastuvõttude kontsertprogramme ja millistest kriteeriumitest lähtuti artistide valikute tegemisel?

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid banketid ja nende korraldamine Kremlis.

1930. aastate keskpaigast alates kujunes NSV Liidus välja traditsioon korraldada Kremlis suuri vastuvõtte ja bankette.

879. saates räägime õhkkonnast, mis valitses poliitbüroos vahetult enne Stalini surma ning tema tulevikunägemusest, mille realiseerimiseks kutsuti kokku NLKP 19. kongress.