Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "Selle kohta, nagu oleks vaene koolipoiss Michael Slachter õppinud 1575. aastal lugema eestikeelsest aabitsast, ei ole mitte mingeid andmeid."

Kui kaua nõiausk Eestis püsis ja kas Eesti talupoeg oli rohkem nõiausku kui teised Euroopas?

Rootsi ajal jõudis Eestisse nõiaprotsesside laine. Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Jürjo: "Võtame näiteks selle libahundi teema, seda püütakse uurida, lahata ja seletada, kas selline asi on võimalik, millistel tingimustel see on võimalik. See kõik on iseenesest teaduse uurimise objekt."

1681. aastal algas Liivimaal mõisate riigistamine. See levis üle kogu Rootsi riigi ja kestis kuni Põhjasõja alguseni. Kuidas oli reduktsiooni aeg seotud eesti talupojaga ja pärisorjuse küsimusega?

Pärisorjusest Eestis Rootsi ajal enne reduktsiooni räägib Tartu Ülikooli dotsent Marten Seppel (alumisel fotol).

Kullamaa Püha Johannese kirikut hakati tõenäoliselt ehitama 13. sajandi lõpus. Kiriku sisustuses on säilinud mitu haruldust Rootsi ajast, nende seas avafotol olev epitaaf keelemehe ja kauaaegse Kullamaa pastori Heinrich Gösekeni auks.

Kullamaa kalmistule ja kirikusse on maetud hulk Eesti aja- ja kultuuriloos olulisi inimesi, kes elasid Rootsi ajal: pastorid Heinrich Göseken ja Heinrich Gutsleff.

Rootsi aja kolmandas saates on jutt aastast 1561. See oli aasta, mis määras ära järgneva Rootsi valitsemise aja Eestimaal.

Rootsi aja sarjas otsime vastust küsimusele, kas Rootsi aega oli hea aeg ja mida müüt vanast heast Rootsi ajast meile läbi sajandite tähendanud on.

Kas müüdil vana hea Rootsi aja kohta on alust? Sellele küsimusele otsime uuel hooajal vastust. Londoni ülikooli skandinavistika dotsendi Mart Kuldkepi sõnul on mingi tõetera selles ilmselt olemas.

Ain Mäesalu: "Saaremaa on selle poolest huvitav, et tähtsate muinaslinnuste kõrvale hakati rajama kirikuid." Ain Mäesalu hinnangul võisid Saaremaa vanemad toetada kirikute rajamist, sellele vihjavad ka 2 tõenäoliselt eestlasi kujutavat inimfiguuri Pöide kirikus.

Erkki Bahovski: "Eesti ja Soome suhted kultuuri ja majanduse vallas on loomulikult olnud väga tihedad ja positiivsed, aga riikide vahel see ei ole olnud päriselt niimoodi, on olnud ütlemist ka ja seda mõlemalt poolt, aga see käib asja juurde."

Kulle Raig ütleb, et Georg Otsa kaasteeliste sõnul "ei valulenud Georg Ots sellepärast, et ta maailma ei pääsenud." Miks armastati ja jumaldati Georg Otsa Nõukogude Liidus - ühel kuuendikust planeedist ja Soomes, räägivad kultuurisaadikud Soome sillal Kulle Raig ja Peterburi sillal Jüri Trei.

Jaan Kross vangistati kahe okupatsiooni ajal ühe ja sama asja eest: tegevuse eest Rahvuskomitees, mis tuli Tallinnas Pärnu maanteel majas number 23 kokku Saksa okupatsiooni ajal.

Jaan Krossi liitumine Eesti Üliõpilaste Seltsiga oli Eerik-Niiles Krossi sõnul mitut pidi määrav valik. Eerik-Niiles Kross: "See seltskond, kellega ta seal sõbrunes, oli suures osas seotud vastupanuga nii Saksa kui ka Vene ajal pärast sõda. See pani paika selle, kes Jaan Krossist sai poliitiliselt."

Kärdla mälestusmärk (avafotol) on pühendatud kõigile teises maailamsõjas hukkunud sõduritele, sõltumata, kelle poolel keegi võitles.

Küllo Arjakas: "Tallinna arhiivil on ajaloo keerdkäikudes läinud uskumatult hästi, kõik varad on tagasi jõudnud."

Kuidas Jaan Krossi tetraloogia "Kolme katku vahel" ilmumise ajal 1970. aastatel vastu võeti, millal ilmusid esimesed retsensioonid, mida arvasid teineteisest ajaloolased ja ajalooromaanikirjanik Jaan Kross?

Professor Jüri Kivimäe: "Jaan Kross nimetas, et ta on Russowi biograaf ja ta mõtles seda tõsiselt. Ma arvan, et ta ei mõelnud seda mitte ainult kirjanikuna, vaid ka ajaloolasena."

Kolonelleitnant Eero Kinnunen: "Riik võiks neid (Nõukogude Liidu-Afganistani sõja veterane) tunnistada. Ega palju pole vaja. Et oleks olemas."